Pereelu

Teel päikese juurde!

IMG_0801
Kohver ongi juba täis

.. oleme praegu teel Tallinna lennujaama. Istume mõnusalt Lux Ekspressis , kuhu me môni minut enne bussi väljumist jõudsime. Ikka viimasel hetkel. Mina istun Brendaga ees ja Raks Hannaga kohe meie taga. Hanna suutis juba bussis iga istme ees oleval ekraanil juhtme sassi ajada. Uskumatu või noh tegelikult pole siin midagi uskumatut. 🙂

Õhtul alustasin pakkimist u kell 23 alles ja 6.30 pidime bussijaamas olema. Kohver sai suur ja mõnus. Enda arust palju riideid kaasa ei võtnud- üks kleit, ühed vabaaja dressid, ühed lühkarid, mõned pluusid ja kaks paari bikiine. Juuksesirgendaja, epilaator, mõned meigiasjad ja pesu. Ühed varbavahe plätud, rihmikud ja kontsaga kingad. Nende viimaste pärast käis tugev sisemine võitlus- kas need mõnel õhtul kasutust ka leiavad või lisavad asjatult kohvrile kaalu juurde. ( Mhm, kaalusin oma kingad köögikaaluga ära. Lausa 500 g rasked on). Loomulikult ma siiski võtsin need kaasa.

IMG_0811

Ärkasin ma juba 4.30 , et jõuaks kohvitada ja rahulikult toimetada. Lapsed polnudki kõige raskemini ülesaetavad .

IMG_0814IMG_0815

Brenda on pidevalt avaldanud soovi õhtuti hilja õue minna. Olen siis alati üle küsinud, et kas ta ikka tõesti tahab öösel õue minna. Vastab jaatavalt ja lisab veel juurde , et liivakasti tahaks just öösel minna. Noh, nüüd sai öösel õue. Küll mitte liivakasti aga siiski. 🙂

Juba bussisõidust on selline elevus sees lastel. Teab mis veel lennukis saama hakkab. Ma ise olen korra lennukiga Inglismaale sõitnud. Mingisugune ettekujutus on olemas. Kuid see oli nii ilmatuma ammu, et meeldetuletus kulub marjaks ära. Kuigi hirm terrorismi ees on üpris suur, üritan sellele mõtlemisest hoiduda. Õnneks suurt mõtteid mõlgutada pole aegagi, sest lapsed pole meil teab mis rahulikud. Parajad aktivistid. Selle jutu peale meenus praegu kuidas ma mehele siin enne reisi rääkisin kuidas ma pean raamatukokku jõudma, et enesele “Kõrbelill” kaasa võtta. Mees muidugi selle peale, et :” Sinu ettekujutus reisist on vist väga ulmeline. Arvad, et peesitad rannatoolis kübar peas, veinike kõrval, loed muudkui raamatut ja lased päiksel end võtta??!! Hallooo , meil on lapsed ka!!! “ Njah, las kala unistab ja elab oma roosas maailmas, arvan ma.  😉 Igatahes raamatut ma kaasa ei saanudki. See eest aga ühe Kroonika jõudsin kotti pista ja kaustiku ka, kui kirjutamistuhin peale peaks tulema.

Palju pole enam sõita jäänud ja aeg on kirjutades imekiiresti lennanud. Varsti kohtume õe pere ja sõbranna perega lennujaamas. Saab reisiärevust jagada.

Panen nüüd telefoni käest ja üritan natuke tukastada, sest öö jäi lühikeseks. Brents siin bussis juba majandab, nutab ja tahab ringi kõndida. Huh, loodan et jääb ka natukeseks mulle kaissu tuttu.

Bye-bye. Kui varem ei kuule minust, siis järelikult oli jama nett sealmaal ja kirjutamiseni nädala pärast. 🙂

Tahan päi-ke-st ja soooooo-ja!!

 

 

Advertisements

2 thoughts on “Teel päikese juurde!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s